Kokkuvõtlikult: Ettevõtted vastutavad oma KI-süsteemide vigade eest samamoodi nagu töötajate vigade eest – regulatsioon, mis takistab KI-kasutamist vastutuse vabastamise vahendina vigaseid väljundeid pakkudes.
Saksa kohus kohustab Googlét vastutama vigaste sisude eest oma KI-põhistes otsingukokkuvõtetes. Arvutiteaduse turbeeksperte Bruce Schneier väidab, et KI-süsteemidele tuleb õiguslikult suhtuda kui nende operaatorite agentidele.
Saksa otsus kehtestab olulise eelkäiju: ettevõtted ei saa peituda vigaste KI-väljundite taha, et vältida vastutust. Schneier selgitab selle loogika otsese võrdlusega: kui ettevõte palkab inimkoostajaid kokkuvõtete jaoks, vastutab see nende ebatäpsuste eest. Samamoodi peab see vastutama KI-süsteemide genereeritud sisude vigade eest.
Sellel regulatsioonil on märkimisväärsed majanduslikud tagajärjed. Kui ettevõtetele oleks lubatud end nn autonoomsete KI-vigade taha peita, tekkiks massiivne majanduslik stiimul KI-süsteemid just seal kasutada, kus täpsus on kriitiline – õigusarvamuste koostamisest üle meditsiiniliste andmete kuni finantsnõustamiseni. KI-süsteemide kulueelis oleks siis paaritud täieliku vastutuse vabastatusega, mis kahjustaks kehtestatud vastavusstandardeid.